Korterelamute rekonstrueerimise toetused parandavad elamistingimusi

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on teatanud, et kõik eelmise aasta korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlused on saanud rahastusotsused. Taotlusvooru maht oli 80 miljonit eurot, mille abil investeeritakse korterelamute terviklikku rekonstrueerimisse kokku ligi 161 miljonit eurot. See projekt võimaldab renoveerida 154 kortermaja, mis toob paremad elamistingimused rohkem kui 3200 perele.

Rahastust suunatakse peamiselt energiat säästvatesse projektidesse, sõltumata hoone asukohast. EIS on viimastel aastatel investeerinud kortermajade renoveerimisse rekordiliselt, suunates viimase kolme aasta jooksul sellele valdkonnale ligi 360 miljonit eurot. Selle toetuse abil on võimalik korda teha kodud, mis on vajalik umbes 40 000 inimese jaoks, mis on ligikaudu sama palju inimesi, kui elab Pärnus.

Taotlused pingeritta seadmise aluseks oli hoonete energiatõhusus, mõõdetuna kWh aastas köetava pinna ruutmeetri kohta. Rahastusotsuste tegemisel ei olnud hoone asukoht ega maakond määravad, vaid vaid koht pingereas vastava eelarve raames. Eelarvete kaupa said rekonstrueerimistoetuse 12 suurt kortermaja (60 ja enama korteriga), 42 keskmist (18–59 korteriga) ja 70 väikest kortermaja (3–17 korteriga) üle Eesti. Samuti rahastati 17 maja naabruskonnapõhisest ja 13 muinsuskaitseliste majade eelarvest.

EISi korterelamute teenuste juht Taniel Vain märkis, et kuigi eelarved olid erineva suurusega, kujunes rahastuspiir enamiku voorude puhul sarnasele energiatarbe tasemele, mis oli 225–250 kWh aastas köetava pinna ruutmeetri kohta. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises said toetust kuus naabruskonda, sealhulgas Võru, Tartu, Järva ja Lääne-Viru maakonnas, kus ühes naabruskonnas on isegi seitse korterelamut. See näitab, kuidas terviklik lähenemine aitab tõsta energiatõhusust ja parandada piirkonna üldilmet, mis omakorda tõstab kinnisvara väärtust.

Koostöö korteriühistute vahel rekonstrueerimiskokkulepete saavutamiseks aitab saavutada ka suuremast mastaabist tulenevat kuluefektiivsust ning lühendab ehitustegevuse kestust piirkonnas. Ehkki toetust ei jaotatud maakonnapõhiselt, kajastus maakondade aktiivsus taotlemisel ka rahastatud projektide arvus. Enim taotlusi esitati Lääne-Virumaal, Harjumaal, Tartumaal ja Viljandimaal, mis tõestab, et piirkondade aktiivsus on oluline.

Pärast rahastusotsuste kättesaamist peavad korteriühistud läbi viima ehitushanked ning esimesed rekonstrueeritud majad võiksid valmida juba sel aastal. Euroopa Liit kaasrahastab korterelamute rekonstrueerimist, mis toob kaasa täiendava toetuse ja ressursside kergenduse. See algatus on oluline samm Eesti elamistingimuste parandamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks, mis on vajalik jätkusuutlikuma tuleviku nimel.

Kokkuvõttes on korterelamute rekonstrueerimise toetused suurepärane võimalus ühistutele, et parandada oma elamistingimusi ja suurendada energiatõhusust, mis omakorda aitab kaasa ka laiemale sotsiaalsele ja majanduslikule arengule.