Jaanuaris laekus riigieelarvesse 1,3 miljardit eurot makse

Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus 2026. aasta jaanuaris riigieelarvesse kokku 1,3 miljardit eurot makse. See summa on 110 miljonit eurot madalam võrreldes eelmise aasta jaanuariga. Peamine põhjus, miks laekumine vähenes, on see, et eelmisel aastal laekus jaanuaris erakordselt suur summa juriidilise isiku tulumaksust. 2026. aasta jaanuaris laekus juriidilise isiku tulumaksu 234 miljonit eurot vähem kui mullu samal ajal.

Käibemaksu laekumine seevastu kasvas jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga ligi 20%, ulatudes 56,8 miljoni euro võrra. MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa tõi välja, et käibemaksu laekumist mõjutasid energiatarbimise kasv ning elektri- ja gaasihindade tõus. Energeetikasektor andis jaanuaris suurima panuse käibemaksu laekumise kasvu. Samuti on käibemaksu tasumise kohustus suurenenud jae- ja hulgikaubanduses, kus on märgata mootorsõidukite hulgi- ja jaemüügi ettevaatlikku taastumist.

Tööjõumaksude laekumine jätkus jaanuaris samuti tõusuteel. Füüsilise isiku tulumaksu laekus 23 miljonit eurot ehk 8,6% rohkem kui eelmisel aastal. Sotsiaalmaksu laekumine kasvas ligi 30 miljoni euro võrra, mis on 7,5% enam kui mullu samal ajal. Tööjõumaksude kasvu peamisteks põhjusteks on olnud palgafondi jätkuv kasv. Siiski tuleb märkida, et 2025. aasta jaanuaris laekus füüsilise isiku tulumaksu 20% määraga, mis võib osaliselt selgitada laekumise kasvu.

Kütuseaktsiisi laekumine kasvas jaanuaris 9,5 miljoni euro võrra, mis on samuti positiivne märk, kuna see tuleneb kütuse tarbimise ja müügimahtude suurenemisest. Samas on alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumine võrreldes eelmise aasta jaanuariga vähenenud. Alkoholiaktsiisi laekus 1,7 miljonit eurot vähem kui 2025. aasta jaanuaris. See trend on olnud järjepidev, kus aktsiisimäärade tõusu eel suureneb alkoholi varumine, kuid aasta alguses on tarbimisse lubamine väiksem.

Maksuvõlgade osas oli 1. veebruari 2026. a. seisuga maksuvõlg kokku 353,9 miljonit eurot, millest 54,7 miljonit eurot moodustas ajatatud maksuvõlg. Jaanuaris vähenes maksuvõlg 13,6 miljoni euro võrra, peamiselt sotsiaalmaksu ja käibemaksu, aga ka erijuhtude tulumaksu ning mootorsõidukimaksu võlgnevuste arvelt. Maksuvõlgade vähenemist mõjutasid ka maksuvõlgade kustutamine aegumise tõttu, mille MTA tegi jaanuaris kokku 21,2 miljoni euro ulatuses.

Maksuvõlglaste arv vähenes jaanuari jooksul 18 600 isiku võrra, kellest 16 800 olid füüsilised isikud. See vähenemine oli peamiselt tingitud mootorsõidukimaksu tasumisest, mille maksetähtaeg langes detsembri lõppu ja jaanuari algusse. Jaanuari alguses kahekordistus võlglaste arv, kuid kuu jooksul vähenes mootorsõidukimaksu võlglaste arv enam kui 17 500 inimese võrra.

Raili Roosimaa märkis, et maksudistsipliin Eestis on endiselt heal tasemel, kus pea 89% kõikidest maksunõuetest tasutakse õigeaegselt. MTA kodulehelt on saadaval teavet maksuvõla ajatamise kohta ning juhiseid, kuidas maksuvõlgadega tegeleda.

Kokkuvõttes näitab jaanuari maksude laekumise ülevaade, et kuigi laekumine oli võrreldes eelmise aastaga madalam, on mitmed maksuliigid, sealhulgas käibemaks ja tööjõumaksud, endiselt kasvuteel, mis viitab majanduse teatud tasemele taastumisele.

Lisainfot maksude laekumise kohta leiab MTA kodulehelt.