2025. aasta maksulaekumised Eestis

Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus 2025. aastal riigikassasse kokku 15,5 miljardit eurot makse, mis on 1,5 miljardit eurot rohkem võrreldes 2024. aastaga. Iga kuu jooksul laekus makse rohkem kui eelneval aastal, mille peamine põhjus olid maksumuudatused. Aasta jooksul suurenes maksulaekumine enim füüsilise isiku tulumaksu, käibemaksu ja sotsiaalmaksu tõttu. MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa märkis, et palgafond kasvas 2025. aastal 5,1%, mis aitas samuti kaasa maksulaekumiste suurenemisele.

Detsembris 2025 laekus makse 111,4 miljonit eurot rohkem kui eelneva aasta detsembris, kokku 1,5 miljardit eurot. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine ületas 12 kuu jooksul 3 miljardi euro piiri, kasvades 498 miljoni euro võrra, sealhulgas detsembris ligi 33 miljonit eurot. Sotsiaalmaksu laekus aastaga umbes 5,2 miljardit eurot, mis on 261 miljonit eurot rohkem kui eelneval aastal. Detsembris suurenes sotsiaalmaksu laekumine eelneva aasta detsembriga võrreldes 7,7 miljoni euro võrra.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine ulatus aastaga 1,1 miljardi euroni, mis on 162 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal. Selle kasvu peamine põhjus oli jaanuaris 2025 kehtima hakanud maksumäära tõus, mis tõi selle kuu tulumaksulaekumisse erakordselt suure summa. Aasta jooksul ei toimunud rohkem maksumuudatusi, ning plaanitud maksumäära tõus 2026. aastaks jäi ära, mistõttu juriidilise isiku tulumaksu laekumine jäi ülejäänud aasta jooksul sarnaseks 2024. aasta tasemega.

Käibemaksu laekumine oli 2025. aastal umbes 4,2 miljardit eurot, mis on 330 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal, andes ligikaudu 9% kasvu. Detsembris laekus käibemaksu umbes 12 miljonit eurot rohkem kui eelneval aastal. Käibemaksu kasvu toetas suvel tõstetud käibemaksumäär, e-kaubanduse stabiilne kasv ning sügiskuudel suurenenud kütusemüük. Suurimad panustajad käibemaksu laekumisse olid jae- ja hulgikaubandus ning ehitussektor, kus käibemaksulaekumine kasvas kõige rohkem võrreldes 2024. aastaga.

Aktsiise laekus kokku 2025. aastal ligi 1,1 miljardit eurot, mis on 57,6 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Suurima osa aktsiisi laekumisest andis kütuseaktsiis, mis moodustas umbes poole aktsiiside kogulaekumisest. Aasta jooksul laekus kütuseaktsiisi umbes 37 miljonit eurot, tubakaaktsiisi üle 10 miljoni euro, alkoholiaktsiisi üle 3 miljoni euro, elektriaktsiisi 4,5 miljonit eurot ja pakendiaktsiisi umbes 49 000 eurot rohkem kui 2024. aastal. Aktsiiside laekumist mõjutasid maksumäärade tõusud ning kütuse ja tubakatoodete tarbimisse lubatud mahtude kasv.

Maksuvõlg 1. jaanuari 2026 seisuga oli kokku 367,6 miljonit eurot, suurenedes aasta jooksul 25,5 miljoni euro võrra. Enim maksuvõlgu oli ehitussektoris, hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ning mootorrataste remondi valdkonnas, töötlevas tööstuses ning haldus- ja abitegevustes. Ajatatud maksuvõlg oli 52,5 miljonit eurot. Aasta alguses kustutati aegumise tõttu 21,2 miljonit eurot maksuvõlast, mis moodustab alla 6% kogu maksuvõlast. Roosimaa soovitas maksuvõlgade ajatamist ja osade kaupa tasumist.

Detsembris 2025 suurenes maksuvõlglaste arv enam kui 32 200 isiku võrra, kellest üle 28 900 olid füüsilised isikud. Võlglaste arvu kasvu mõjutas mootorsõidukimaksu teise osamakse tähtaeg ning uute maksuteadete tasumise tähtaegade saabumine. Võrreldes eelmise aasta algusega on maksuvõlglaste arv kahekordistunud, ulatudes 1. jaanuari 2026 seisuga üle 78 600. Kuigi maksuvõlg suurenes ja võlglaste arv kasvas, püsib maksudistsipliin endiselt heal tasemel, kuna 88% nõuetest tasutakse õigeaegselt.

Maksuvõla suhe laekumistesse on viimaste aastate madalaimal tasemel, mis näitab, et enamik inimesi ja ettevõtteid täidavad oma kohustusi vastutustundlikult. Rohkem teavet maksuvõla ajatamise kohta on saadaval MTA kodulehel.